Privaatpangandus Tunne oma klienti

Tunne oma klienti

Miks me esitame klientidele küsimusi?
Selleks, et olla oma klientidele usaldusväärne ja vastutustundlik partner ning pakkuda parimat teenindust ja finantsalaseid nõuandeid, järgime igapäevases tegevuses nii kehtivaid õigusakte kui ka üht peamist panganduse toimimise põhimõtet – „tunne oma klienti“.

Kuna tänapäeval toimuvad rahalised tehingud valdavalt krediidi- ja finantseerimisasutuste kaudu, tuleb viimastel järgida kliendiandmeid käsitledes rangemaid reegleid. See tähendab, et pangal peab olema ülevaade nii oma klientidest ja nendega seotud isikutest kui ka klientide majandustegevusest.

Et luua ja hoida pikaajalisi kliendisuhteid ning järgida „tunne oma klienti“ põhimõtet, peab pank esitama oma klientidele küsimusi nii koostöö algul kui ka selle vältel. Pangal tuleb klientidelt küsida mitmesuguseid andmeid, sh selliseid, mida ei saa tuletada senise kliendisuhte põhjal.

Andmete kogumiseks oleme koostanud standardküsimustiku, milles püüame teha küsimustele vastamise Teile mugavaks: võimalusel kasutame vastuste valikvariante. Te ei pea vajalike andmete edastamiseks (ka uuendamiseks või muutmiseks) tulema panga ärikeskusesse, vaid saate seda teha ka interneti- või telefonipanga kaudu.

Küsimustik sisaldab andmeid, mida meie pank peab koguma kõigilt klientidelt ja sarnaselt kõigi teiste pankadega. See kohustus tuleneb krediidiasutuse seadusest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ning maksualase teabevahetuse seadusest, samuti nendega seotud Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo juhenditest ning Danske Bank Groupi juhenditest.

Vajalike andmete olemasolu pangas ja nende uuendamine on oluline meie kõigi turvalisuse ja õiguskorra tagamiseks. Vastutustundliku pangana soovime ära hoida nii panga kui ka meie klientide seotust ebaseadusliku tegevusega ning võitleme rahapesu, maksudest kõrvalehoidmise, ebaseadusliku äritegevuse, terrorismi rahastamise jmt vastu.

Andmete täpsustamiseks või uuendamiseks pöördume Teie poole teatud ajavahemike järel ka edaspidi. Juhul, kui Teie andmed muutuvad, siis palume nendest panka esimesel võimalusel informeerida. Kuna pank peab kontrollima esitatud andmeid usaldusväärsetest allikatest ja meil peab olema iga kliendi või tema esindaja isikut tõendava dokumendi kehtiv koopia, siis võime Teie poole pöörduda ka mõningate dokumentide küsimiseks.

Oma praktikale toetudes selgitame allpool mõisteid ja põhimõtteid, mis on meie klientidele enim küsimusi tekitanud.
 

Tegelik kasusaaja

Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 8 ja selle aluseks olevale ELi direktiivile on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kelle varalist seisundit tehtav tehing mõjutab, s.t isik, kes omab kliendi tegevuse üle mistahes moel kontrolli või kelle huvides tehinguid tehakse (nt füüsilisest isikust klient ise, juriidilise isiku osanik/aktsionär, hääleõigust omav isik või ettevõtte tegevust muu lepingu alusel mõjutav isik).
 

Riikliku taustaga isik

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 annab riikliku taustaga isiku definitsiooni ja § 21 kohaselt peab pank tuvastama, kas klient või kliendiga seotud isikud on riikliku taustaga. Kui tegu on riikliku taustaga isikuga, peab pank tema suhtes kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Riikliku taustaga isik on:
1) avaliku võimu oluliste ülesannete täitja, s.t isik, kes ise töötab riiklikul ametikohal (nt riigipea, valitsusjuht, minister, abiminister, parlamendiliige, ülemkohtu kohtunik, riigi kontrolliasutuse või keskpanga nõukogu liige, suursaadik, asjur, kõrge ohvitser, riigi äriühingu juhtimis- või järelevalveorgani liige nii asukohariigis kui ka Euroopa Liidus või muus rahvusvahelises organisatsioonis), või
2) punktis 1 nimetatud isiku perekonnaliige (abikaasa või elukaaslane, laps, lapse abikaasa või elukaaslane, nende vanemad), või
3) punktis 1 toodud isiku lähedane kaastöötaja.

Maksukohustus välisriigis

Alates 1. juulist 2014 on kõigil finantsasutustel kohustus küsida oma klientidelt, kas nad on USAs maksukohuslased ja alates 1. jaanuarist 2016 peavad finantsasutused teadma, kas klient on lisaks OECD või Euroopa Liidu liikmesriigi maksuresident.

Nimetatud nõuete aluseks on rahvusvahelised kokkulepped ning Eestis kehtiv maksualase teabevahetuse seadus. Nendest tulenevalt peab Eesti andma USAle, OECD või Euroopa Liidu liikmesriigile infot Eestis asuvate vastavate riikide maksuresidentide kohta.

Juriidiliste isikute puhul peab pank lisaks teadma, milliste riikide maksuresidendid on neid kontrollivad isikud ja saama nende kohta täiendavaid andmeid (nt nende elukoha, maksukohuslaste identifitseerimisnumbri(d), sünniaja ja sünnikoha) ning seepärast võib pank pöörduda kliendi poole täiendavalt vastava info saamiseks.

Täpsemat infot Euroopa Liidu ja OECD riikide ja neis kasutatavate maksukohuslaste identifitseerimisnumbrite kohta saab siit.

Eesti finantsasutused peavad edastama info eespool nimetatud riikide maksuresidentide kohta (sh konto omaniku nime/nimetuse, maksuresidentsuse riigi, maksukohuslase identifitseerimisnumbri ja konto jäägi andmed) Eesti Maksu- ja Tolliametile, kust omakorda edastatakse andmed maksualase teabevahetuse raames vastavate riikide pädevatele ametitele. Lisainfot selles küsimuses saab Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi, USA Riigitulude Ameti ja OECD kodulehtedelt.

Kokkuvõtteks

Palume Teil täita kõik nõutud infoväljad. Loodame Teie mõistvale koostööle, sest küsimustele vastates annate omapoolse panuse ebaseadusliku tegevuse tõkestamisse. Kogu Teie poolt esitatud info on konfidentsiaalne ja pank võib seda edastada ainult otseselt seadusest tulenevatel juhtudel.

Juhul, kui pank ei saa kliendilt piisavalt teavet, võib tekkida olukord, kus pangal ei ole lubatud kliendile soovitud teenust pakkuda. See võib kaasa tuua vajaduse kliendile pakutavaid teenuseid piirata või senised lepingud üles öelda.

Lisainfot pankade kohustuste kohta leiate Pangaliidu kodulehelt. Nende kohustuste õiguslikuks aluseks on eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, maksualase teabevahetuse seadus ja Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed krediidi- ja finantseerimisasutustes“.

Küsimuste korral palume Teil helistada Danske Banki infotelefonil 6 800 800 või saata e-kiri info at danskebank dot ee.

Loodame Teie mõistvale suhtumisele ja hea koostöö jätkumisele!