Ettevõttele Vabade vahendite paigutamine Abiks investorile Investeerimistoodete mõisted

Investeerimistoodete mõisted

1. Aktsiad

Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Suur hinnakõikuvus võimaldab aktsiatesse investeerides sageli ka lühikese ajaga palju võita. Kuid meeles tuleb pidada, et sama suur on ka võimalus kaotada.

2. Fondid

Investeerimisfondid on väärtpaberiportfellid, mis on kokku pandud ja hallatud professionaalsete fondijuhtide poolt. Fondid on mugavaim võimalus väärtpaberitesse investeerimiseks – põhjalik eeltöö ja analüüs on juba ära tehtud, raha paigutamiseks on vaja osta vaid fondiosakuid. See, milliste eesmärkide ning põhimõtete järgi fondi vara investeeritakse, on alati ära toodud fondi tingimustes.

Maksustamise tingimused on fondide puhul soodsamad kui näiteks otse väärtpaberitesse investeerides. Tulumaks tuleb tasuda alles fondiinvesteeringu realiseerimisel. Otseinvesteeringute puhul peaks seda tegema aga iga maksustamisperioodi lõpul (eeldusel, et ta on maksustamisperioodil kasumit realiseerinud).

Kokkuvõtvalt on fond turvaline ja mugav investeerimisinstrument.

3. Forward-tehing

Forward on oma sisult standardiseerimata futuurleping. Forward-tehingus on kaks osapoolt, kes lepivad omavahel kokku tulevikus toimuva tehingu detailid ning kõik tehingut puudutavad kuupäevad. Forwardi müüjal lasub kohustus alusvara määratud hinnaga kokkulepitud ajal müüa, ostjal osta. Forward-tehinguid saab kasutatakse enamasti riskide maandamiseks.

4. Futuurid

Futuur on leping, mis annab Teile õiguse ja kohustuse osta futuuri alusvara kokkulepitud ajal ja hinnaga. Futuuri müüjal on aga kohustus alusvara kokkulepitud tingimustel müüa. Seega erineb futuur optsioonist selles osas, et ostmine ja müümine on kohustuslik olenemata sellest, kuidas eelnevalt kokku lepitud hind ja turuhind üksteisest erinevad.

Näiteks: Teile kuulub naftatöötlemistehas, mille tulud on otseselt seotud toornaftahinnaga. Täna maksab naftabarrel 60 USDi, kuid Teil on kahtlused, et 6 kuu pärast on toornafta hind oluliselt kõrgem. Hea võimalus end hinnatõusu eest kaitsta on teha seda ostes futuur. Futuuri abiga fikseerite ära millise hinnaga Teil 6 kuu pärast on võimalik naftat osta ning edasised turuliikumised Teid enam ei mõjuta.

5. Investeerimine

Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida.

6. Investeerimisfondid

  • Lahendusfond on fond, mis katab ära investori kogu investeerimisvajaduse - üks fond konkreetse investeerimiseesmärgi täitmiseks. Meie lahendusfondid pannakse kokku teiste fondide osakutest, seega on risk tavapärasest väiksem. Fondi eesmärgi täitmise nimel teeb tööd professionaalne fondijuhtide meeskond. Kõik see kokku teeb lahendusfondist mugava ja turvalise investeerimisinstrumendi. 
  • Lühikese intressi fond on väga väikese riskiga fond, mistõttu sobib neisse investeerida ka väga lühikeseks ajaks, nädalaks-paariks, ilma hirmuta raha kaotada. Siiski sobivad nimetatud fondid eelkõige ettevõtetele likviidsuse juhtimiseks. Kuna eraisikute jaoks on fondidest saadav tulu maksustatud tulumaksuga, soovitame lühiajalisteks investeeringuteks paigutada raha hoiustesse.
  • Pika intressi fondid ehk võlakirjafondid sobivad eelkõige ettevõtetele lühiajaliseks rahapaigutamiseks. Võlakirjafondide tootlus sõltub otseselt intressimäärade muutustest. Samas on võlakirjafondid võrdlemisi madala riskiga fondid. Seega on võlakirjafondidesse investeerimise soovituslik periood tavaliselt 1-2 aastat. Eraisikutest klientidele sobivad võlakirjad eelkõige selleks, et  vähendada pikaajaliste investeeringute investeerimisriski. 
  • Segafondid on fondid, millesse on kaasatud nii aktsiaid kui võlakirju. Esimesed selleks, et tagada võimalikul hea tootlus, teised selleks, et hoida portfelli stabiilsust.  Olenevalt selles, milline on aktsiate osakaal, võib segafondide risk olla väga erinev. 
  • Aktsiafondid on mõeldud investorile, kelle eesmärk on kõrge tootlus ning ei karda seejuures suurt riski. Kuigi aktsiafondid võivad anda väga häid tulemusi ka lühikeste investeerimisperioodide jooksul, sobivad nad eelkõige pikaajaliseks investeeringuks. Ajalugu näitab, et mida suurem on pikaajalise investeeringu aktsiaosakaal, seda parem on keskmine tootlus. Tavaliselt keskendub aktsiafond konkreetsele teemale või geograafilisele piirkonnale (näiteks Ida-Euroopa aktsiad, kasvuettevõtete aktsiad, Balti aktsiad jne). 
  • Arenevate turgude fondid. Tähtsamad arenevad turud on Ida Euroopa, Venemaa, Ladina Ameerika, India, Hiina ja Türgi. Arenevate turgude fonde iseloomustab keskmisest aktsiafondist kõrgem riskitase, kuid ka kõrgem tuluootus. Kõikide arenevate turgude aktsiafondide soovituslik investeerimisperiood on üle 5 aasta. Arenevaid turge soovitame kasutada ühe osana portfellist ja seda kahel põhjusel. Esmalt ei ole võimaliku ulatusliku turgude languse korral kaotus nii suur.  Teisalt on arenenud ja arenevatesse turgudesse koosinvesteerimine riski tasakaalustava mõjuga - nende turgude liikumine on madalas seoses ning muutused ühel turul ei pruugi teist nii tugevalt mõjutada. Arenevate turgude eelised on muuhulgas näiteks kiirem majanduskasvutempo, suur rahvaarv, positiivne iive ja  madalat tööjõukulu. Ohtudeks on aga börsside vähene likviidsus, mõnes piirkonnas poliitiline ebastabiilsus ja demokraatia nõrk areng.
  • Sektorifond – fondi varad investeeritakse ühe konkreetse majandussektori ettevõtete väärtpberitesse ning sellepärast mõjutab nende fondide osaku puhasväärtuse muutust otseselt konkreetse sektori käekäik. Fond sobib kogenud investorile, sest fondi investorilt eeldatakse arusaamist aktsiatesse investeerimisisega seotud riskidest.
    Kuna fond investeerib ühe konkreetse majandusharu väärtpaberitesse, siis fondi risk ning kasvupotentsiaal on suurem kui tavalisel aktsiafondidel.
  • Absoluutse tootluse fond – fondi varad investeeritakse intressiturgudele, väike osa aktsia turgudele, teistesse fondidesse ja tuletisinstrumentidesse. Fond on mõeldud kasutamiseks riskikartlikule investoril, kes soovib omanda turu suundumusest sõltumatut investeeringud.
    Absoluutse tootluse fondi korrelatioon enamiku turgudega on tavaliselt madal. See tähendab, et turgude võimalikud kõikumised mõjutavad absoluutse tootluse fondiosaku puhasväärtust vähe. Osaku hind on suhteliselt stabiilne.
  • Spetsialiseeritud intressifond – fondi varad investeeritakse teiste intressifondide osakutesse. Investeeritakse arenevate riikide intressiturgudele üle maailma. Fond sobib investorile, kes soovib saavutada tavalisest intressifondist kõrgemat tootlust.
  • Riskifond – fondi varad investeeritakse intressiturgudele, kuid derivatiivide kasutamise tõtu on fondi riskitase võrreldav pigem aktsiafondide kui intressifondide omaga. Fond sobib investorile, kes usub aktsiakursside langusesse või kes soovib tuua muude väärtpaberiinvesteeringute kõrvale tasakaalustava elemendi.
  • Kapitaligarantiiga fond – fondi varad investeeritakse ainult teiste investeerimisfondide osakuid ja varasid, mille suhtes on oodata väärtuse tõusu. Fond soobib ettevaatlikule investorile kellele on oluline raha säilimine ebasoodsatel turutingimustel, kuid kes soovib saada kasu väärtpaberiturgude tõusust.
    Fondil on kapitaali garantii, kuid investorid peaksid silmas pidama, et garanteeritud fondiosaku puhas väärtus kehtib ainult inesteerimisperioodi lõpus.
  • Invsteerimisportfell – fondi varad investeeritakse vastavalt turuolukorrale intressi– ja aktsiainvesteeringutesse, kasutades selleks turul valitsevaid suundumusi võimalikult tõhusalt.
    Portfell sobib nii algajale kui ka kogenud investorile, kes taotleb kindlustatud kapitali kaudu intressiinvesteeringutest paremat tootlust.
    Kapitaligarantii pudutab portfelli osaku väärtust eelnevalt määratletud fikseerimishetkedel ning investeerimisportfelli investerimistegevuse lõpptähtajal. Portfelli rakendavat investeerimis strateegiat võib liigitada pigem madala riskiga ja konservatiivseks lähenemiseks.

     

7. Optsioonid

Optsioon on väärtpaber, mis annab Teile õiguse osta või müüa finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Optsiooniga ei kaasne kohustust sõlmida tehing juhul kui selle hind on liikunud Teile ebasoodsas suunas.

Näiteks: Te soovite osta S&P 500 indeksisse kuuluva alumiiniumitootja Alcoa aktsiaid, kuid hetkel puudub Teil selleks vajalik raha. Et kaitsta end võimaliku hinnatõusu eest ajal, mis kulub vahendite hankimisele, on Teil võimalus osta aktsiaga võrreldes odav Alcoa aktsia ostuoptsioon Teile sobiva tähtaja ja täitmishinnaga. Kui olete suutnud koguda kokku vajaliku koguse raha aktsiate ostuks, on kaks võimalust:

  • Kui aktsia hind on tõusnud kõrgemale Teie ostetud optsiooni täitmishinnast, saate aktsiate ostmiseks kasutada oma optsiooni.
  • Kui aktsia turuhind on langenud ja jääb alla optsiooni täitmishinna, ostate aktsiad turult.

8. Püsimärkimine

Püsimärkimine on kõige mugavam ja soodsam viis regulaarseks rahapaigutuseks fondidesse. Püsimärkimise puhul näitate ära fondi nimetuse, märkimise sageduse, märkimisskeemi ja reservilimiidi.
 

  • Märkimise sagedus võib olla: 1 päev, 1 nädal, 1 kuu, kvartal, poolaasta või aasta.
  • Märkimisskeemid on: kogu vaba raha eest, kindla summa eest, mõnedel fondidel saab valida ka kindla osakute koguse.
  • Reservilimiit on summa, mis alati arvele alles jääb ja mida püsimärkimine ei puuduta. Näiteks, kui reservilimiit on 200 EUR, püsimärkimise summa on 100 EUR ja kontol on 250 EUR, siis tehakse märkimine 50 EUR eest ja kontole jääb 200 EUR alles.
     

9. Repo- ehk müügi ja tagasiostu tehing

Repotehingu käigus müüb klient pangale väärtpabereid ning võtab kohustuse need kindlaksmääratud hinnaga ja ajal tagasi osta. Sisuliselt on tegu laenuga, mis antakse väärtpaberite tagatisel.

Näiteks: Teie aktsiaportfellis on 2000 Harju Elektri aktsiat. Arvate aga, et Baltika aktsia täna alahinnatud ning ootate lähitulevikus turuhinna tõusu. Teil puudub vaba raha Baltika aktsiate ostmiseks, kuid Te ei soovi ka oma Harju Elektri osalusest loobuda.

Lahenduseks on repotehing, mille käigus müüte oma Harju Elektri aktsiad pangale kokkuleppega, et ostate need kindlal ajahetkel määratud hinnaga tagasi ning saate pangalt nende eest Baltika aktsiate ostuks vajaliku raha.

10. Väärtuspäev

Väärtuspäev on pangapäev, millal tehingu osapooltele loovutatakse kas ostetud väärtpaberid või nende müügist saadud raha.

Väärtuspäevad erinevate tehingute puhul on:

  • börsitehing: T+2 (või T+3) st aktsiad ja raha vahetavad reaalselt omanikku 2 (3) pangapäeva peale tehingu toimumist
  • makse vastu tehing / makseta tehing: T+1 kuni T+30, vastavalt tehingu osaliste poolt kokkulepitud pangapäeval
  • fondiosakute ostmisel-müügil sõltub tehingu väärtuspäev fondi kauplemistingimustest

Väärtpaberid kantakse kliendi Danske Banki kontole väärtuspäeva õhtuks, pärast depositooriumist kinnituse saamist.

11. Võlakirjad

Võlakiri on oma iseloomult ettevõttele antud laen, millelt too korrapäraselt intresse maksab ning vastastikkusel kokkuleppel tagastab. Ostes ettevõtte võlakirja, laenate te sisuliselt sellele ettevõttele raha.

Intresse võib ettevõte maksta perioodiliste kupongmaksetena või arvestada intressid laenusumma sisse, lastes võlakirjad turule nn. diskontoga.

Näide:
Teil on hetkel suurem summa raha, mida Te lähema aja jooksul ei vaja. Deposiithoius ei paku Teie jaoks piisavat tootlust ning riskivaenulikkuse tõttu on kõne alt väljas ka aktsiainvesteeringud. Sellisel juhul on parimaks lahenduseks võlakirjad. Te valite turult välja sobiva tähtaja, riskisuse ja tootluse suhtega võlakirja ning meie maakleri vahendusel on Teil võimalik antud väärtpaber ka omandada.